Lugedes raamatut “Patron-Driven Acquisitions“ üllatasid uurimuste tulemused, mis näitasid, et isegi kuni 50% teadusraamatukogude poolt ostetud paberraamatutest ei laenutata kunagi kasutajate poolt välja ning suur on ka nende raamatute osakaal, mida laenutatakse ainult üks või kaks korda. Kuna raamatud ka vananevad, siis tõenäosus, et raamatut laenutatakse langeb iga aastaga. Kuni siiamaani pole sellele probleemile leitud head lahendust. Raamatukogud pidid tegema raamatute valikud oma äranägemise järgi või kellegi soovitusel ning lootma, et raamatukogu kasutajad tunnevad nende raamatute vastu huvi (just-in-case acquisitions). Kuna paberraamatud on suhteliselt kallid ning kallis on ka nende hoiustamine ning töötlemine, siis on kulutused ühe laenutuse kohta olnud päris kõrged.
Järjest rohkem on hakatud rääkima nn. kasutajate huvist lähtuvast komplekteerimisest (PDA – Patron Driven Aquisition), mille järgi peaks raamat (või raamatule ligipääs) hangitama raamatukogule alles siis kui kasutajatel on selle vastu tegelik huvi (just-in-time acquisitions). Paberraamatute puhul töötab see nii, et kui kasutajad soovivad raamatut, mida raamatukogul hetkel kogus ei ole, siis see kas ostetakse juurde või kasutatakse raamatukogude vahelise laenutuse teenust. Need mõlemad variandid on aga suhteliselt aeglased.
Koos e-raamatute tulekuga on tekkinud siin lisavõimalused, kuna e-raamatute kohaletoimetamine ning töötlemine võib toimuda hetkega. Raamatukogu kasutajatele võidakse anda ligipääs piiramatul hulgal raamatutele ning raamatukogu maksab nende eest alles siis kui kasutaja mingit raamatut reaalselt vajab. Enam ei pea raamatukogu komplekteerijad eelnevalt otsustama, mis raamauid kasutajatele laenutuseks pakkuda, vaid saab lasta kasutajatel endal valik teha. Enam ei lähe suur hulk eelarvest raamatute alla, mida keegi ei vaja ning iga ostetud raamat saab vähemalt ühe laenutuse.
Krisostomus koos Ebook Library’iga (EBL) pakub PDA süsteemi, kus raamatukogu kasutajatele antakse ligipääs paarisajatuhandele e-raamatule (võib ka piirata teemada ning hinna lõikes) ning kasutajad saavad neid kõiki raamatuid täies mahus sirvida (5 min). Juhul kui kasutaja arvab, et raamat pakub talle lähemat huvi, siis ta lihtsalt jätkab lugemist ning raamatukogule läheb kirja laenutus. See protsess võib toimuda automaatselt või peab iga selline laenutus olema raamatukogu töötaja poolt kinnitatud. Iga ühepäevane laenutus maksab 5% raamatu hinnast. Raamatukogu saab ka määrata, et kui on tehtud näiteks 3-4 laenutust, siis ostetakse raamat raamatukogule päriseks ning edasisete laenutuste pealt raamatukogu maksma ei pea. Sisuliselt antakse raamatukogu kasutusse ilma esialgse väljaminekuta ligipääs virtuaalsetele raamaturiiulitele, mis traditsioonilise raamatukogu puhul oleks maksma läinud miljoneid eurosid.
Barbareid mäletate? Kunagi ammu-ammu kimbutasid nad pidevalt roomlasi. Lõpuks õnnestus barbaritel Rooma riik maha murda ja algas pikk ja pime keskaeg. Valgust nägime alles siis, kui renessansiajastul Rooma õpetusi taas uurima hakati. Tuttav lugu? Noh, ega seal suurt tõde tegelikult pole.
California ülikooli psühholoogia eriala professor Seth Roberts eksperimenteeris iseenda peal pikalt-laialt otsides põhjust meie söögiisule. Eksperimentide tulemuseks tekkis tal teooria, mis kõlaks umbes nõnda:
Meilgi tuntud telesarja 
Millal on füüsiline vägivald õige vastus juhtkonna poliitikale? Miks on see üks reserveeritud parkimiskoht alati tühi? Hommikul ühe sõõriku juurde võtmine: tähtsusetu või lausa kriminaalne tegu?
Koos Ian Stewarti ja Jack Coheniga on Terry Pratchett kirjutanud ka kolm raamatut kus populaarseid teaduslikke ideesid illustreeritakse Discworldiga seotud jutu läbi. Raamatutes on vaheldumisi kettamaailma loo peatükid jutu taga olevat reaalset teadust tutvustavate peatükkidega. Esimese kahe osa hardback-versioonid on trükist otsas.
400 aastat kestnud reis läbi kosmose on lõpule jõudmas. Laev nimega “But the Sky, My Lady! The Sky!” läheneb inimkonna uuele kodule. Varem teele saadetud sondid pole leidnud muud kui algelisi baktereid ja vetikaid. Kuid need andmed on valed. Laeva elanikud avastavad, et planeedil elab terve tsivilisatsioon, umbes 20nda sajandi alguse tehnoloogiaga. Võibolla nad alles saabusid kusagilt mujalt? Võibolla on planeedil evolutsioon eriti kähku toimunud? Kumbki neist seletustest ei tundu mõistlik. Selgub, et vaatlusandmeid on juba algusest peale võltsitud. Maa on kaugel selja taga ning kusagile mujale pole minna. Ka planeedil on neid juba märgatud. Mis saab edasi?
See, suurima “arvutikuriteona” Guinnessi rekorditeraamatusse jõudnud pangarööv on raamatu The Art of Deception esimene näide demonstreerimaks turvasüsteemide inimelemendi tähtsust. Raamatu autor Kevin Mitnick teab millest räägib — tema istus viis aastat kinni oma sääraste tegude eest.
Värsked kommentaarid