Kasutajate huvist lähtuv komplekteerimine (PDA – Patron Driven Acquisition)


Lugedes raamatut Patron-Driven Acquisitions üllatasid uurimuste tulemused, mis näitasid, et isegi kuni 50% teadusraamatukogude poolt ostetud paberraamatutest ei laenutata kunagi kasutajate poolt välja ning suur on ka nende raamatute osakaal, mida laenutatakse ainult üks või kaks korda. Kuna raamatud ka vananevad, siis tõenäosus, et raamatut laenutatakse langeb iga aastaga. Kuni siiamaani pole sellele probleemile leitud head lahendust. Raamatukogud pidid tegema raamatute valikud oma äranägemise järgi või kellegi soovitusel ning lootma, et raamatukogu kasutajad tunnevad nende raamatute vastu huvi (just-in-case acquisitions). Kuna paberraamatud on suhteliselt kallid ning kallis on ka nende hoiustamine ning töötlemine, siis on kulutused ühe laenutuse kohta olnud päris kõrged.

Järjest rohkem on hakatud rääkima nn. kasutajate huvist lähtuvast komplekteerimisest (PDA – Patron Driven Aquisition), mille järgi peaks raamat (või raamatule ligipääs) hangitama raamatukogule alles siis kui kasutajatel on selle vastu tegelik huvi (just-in-time acquisitions). Paberraamatute puhul töötab see nii, et kui kasutajad soovivad raamatut, mida raamatukogul hetkel kogus ei ole, siis see kas ostetakse juurde või kasutatakse raamatukogude vahelise laenutuse teenust. Need mõlemad variandid on aga suhteliselt aeglased.

Koos e-raamatute tulekuga on tekkinud siin lisavõimalused, kuna e-raamatute kohaletoimetamine ning töötlemine võib toimuda hetkega. Raamatukogu kasutajatele võidakse anda ligipääs piiramatul hulgal raamatutele ning raamatukogu maksab nende eest alles siis kui kasutaja mingit raamatut reaalselt vajab. Enam ei pea raamatukogu komplekteerijad eelnevalt otsustama, mis raamauid kasutajatele laenutuseks pakkuda, vaid saab lasta kasutajatel endal valik teha. Enam ei lähe suur hulk eelarvest raamatute alla, mida keegi ei vaja ning iga ostetud raamat saab vähemalt ühe laenutuse.

Krisostomus koos Ebook Library’iga (EBL) pakub PDA süsteemi, kus raamatukogu kasutajatele antakse ligipääs paarisajatuhandele e-raamatule (võib ka piirata teemada ning hinna lõikes) ning kasutajad saavad neid kõiki raamatuid täies mahus sirvida (5 min). Juhul kui kasutaja arvab, et raamat pakub talle lähemat huvi, siis ta lihtsalt jätkab lugemist ning raamatukogule läheb kirja laenutus. See protsess võib toimuda automaatselt või peab iga selline laenutus olema raamatukogu töötaja poolt kinnitatud. Iga ühepäevane laenutus maksab 5% raamatu hinnast. Raamatukogu saab ka määrata, et kui on tehtud näiteks 3-4 laenutust, siis ostetakse raamat raamatukogule päriseks ning edasisete laenutuste pealt raamatukogu maksma ei pea. Sisuliselt antakse raamatukogu kasutusse ilma esialgse väljaminekuta ligipääs virtuaalsetele raamaturiiulitele, mis traditsioonilise raamatukogu puhul oleks maksma läinud miljoneid eurosid.

Terry Jones ja barbarid

Barbareid mäletate? Kunagi ammu-ammu kimbutasid nad pidevalt roomlasi. Lõpuks õnnestus barbaritel Rooma riik maha murda ja algas pikk ja pime keskaeg. Valgust nägime alles siis, kui renessansiajastul Rooma õpetusi taas uurima hakati. Tuttav lugu? Noh, ega seal suurt tõde tegelikult pole.

Või vähemalt nii väidab Terry Jones oma raamatus Barbarians. Probleem olevat selles, et roomlased olid ainukesed piisavalt edevad inimesed, et oma ajalugu ja suurte juhtide tegemisi üles kirjutada. Samas, “barbaritest” keldid näiteks ehitasid teid sajandeid enne roomlasi ja kasutasid sõjas vankreid enne roomlasi (roomlaste suureks üllatuseks!) ja neil olid paremad sõjariistad ja põlluharimise vahendid jne. Roomlaste eeliseks oli lihtsalt esimene elukutseline sõjavägi.

Autor Terry Jones on siinmail tuntud enim vast Monty Pythoni liikmena. Samas on tegu ka kirjaniku ja ajaloolasega. Barbarians’i kirjutas ta samanimelise BBC ajaloosarja kõrvale lahkamaks Rooma müüti.

Raamat on saadaval ka meie raamatupoest.

Lisalugemist: The Times’i artikkel “Decline and fall of the Roman myth”, BBC artikkel Terry Jones’i kui ajaloolase kohta.

Natuke raamatustatistikat

Lisaks ajaveebi pidamisele tegelen ma siin Krisostomuses ka programmeerimisega. Oli siuke huvitav mõte, et teeks näiteks RSS feedi kus oleks viimati välja lastud raamatud näha. Saaksid inimesed vaadata millal ja kus mida välja antakse. Äkki leiavad midagi huvitavat ka.

Noh, tuli välja, et nii lihtsalt see siiski ei lahendu.

Ingliskeelseid raamatuid hetkel andmebaasis: 5,482,506
Ainult täna ja ainult USAs ja ainult ingliskeelseid raamatuid on ilmunud: 979
Viimase 7 päeva jooksul on ainult USAs ja ainult ingliskeelseid raamatuid ilmunud: 3840

Tundub, et täna on eriti viljakas päev raamatute seisukohalt.

Shangri-La dieet

Alustaks kõigepealt disclaimeriga, et mina olen skeptiline igasuguste dieetide suhtes, mis lubavad süüa ükskõik mida ja ükskõik kui palju. Praktika näitab, et sääraseid dieete on reklaamitud küll kõvasti, kuid reaalselt ei paista nad töötavat. Kõige “lihtsam” võimalus on muidugi vähem süüa ja rohkem liikuda, kuid arvestades paljude tänapäeva inimeste päevaplaane võib see suhteliselt raske olla. Päev otsa kontoris ära istunud ei viitsi mina küll pärast suurt midagi teha. Samas süüa tahaks. Ja kaalujälgijatele omaselt punkte/kaloreid arvestada võib natuke koormav olla.

Selle asemel, et kontrollida kui palju süüa võib ju kontrollida mida süüa. Atkinsi dieet töötab just nõndaviisi. Sööd väga ühekülgset toitu ja keha hakkab vanu rasvu põletama. Atkinsi dieeti on tabanud aga kriitika. Mõned väidavad, et tegu on lausa tervisele kahjuliku dieediga.

Shangri-La Diet, kaanepilt California ülikooli psühholoogia eriala professor Seth Roberts eksperimenteeris iseenda peal pikalt-laialt otsides põhjust meie söögiisule. Eksperimentide tulemuseks tekkis tal teooria, mis kõlaks umbes nõnda:

Meie ainevahetus arenes välja juba kiviajal. Tol ajajärgul oli periooditi rohkem toitu. Mõnikord pidi pikalt nälgima, mõnikord oli toitu liiga palju. Inimese keha kohanes selle teadmisega nõndaviisi, et hakkas rohkem toitu nõudma sel ajal kui seda rohkem oli, et saaks tagavarasid mustadeks päevadeks. Kui toitu oli vähem, siis nõudis ka keha vähem.

Tänapäeval on arenenud riikides toitu pidevalt liiga palju, samas pole meie keha sellega veel harjunud ja nõuab järjest enam ja enam, et “mustadeks päevadeks” varusid koguda.

Seth Roberts’i sõnul tuleb meie pidev toiduvajadus sellest, et keha seostab kaloreid maitsega. Keha vajab kaloreid ning meil on tekkinud psühholoogiline seos maitse ning kalorite vahel. Roberts’i sõnul tuleb see seos lõhkuda, et keha ei nõuaks enam niivõrd palju toitu vaid oleks rahul ka väiksema kaaluga.

Selle maitse ning kalorite seose lõhkumiseks pakub Seth Roberts välja järgmised kolm põhimõtet:

  1. Tarvitage kaloreid, mis ei oma erilist maitset.
  2. Tarvitage kaloreid, millel on uudne ja harjumatu maitse.
  3. Tarvitage kaloreid, millest keha saab teada alles hiljem, et maitsele ei järgneks koheselt kalorite imendumine.

Teist lähenemist proovis Roberts reisil Prantsusmaale, kus ta tarbis jooki ja toitu, mida ta varem polnud saanud ning kaotas seejärel veidi oma kaalus. Kolmandaga juhtus sama lugu, kui ta sõi toitu, mis imendus kehasse alles seedesüsteemi lõpuosas.

Roberts proovis kõige esimest lähenemist süües kõigepealt töötlemata toitu. Kõike magedat ja toorest ja maitsetut. See aitas samuti kaasa kaalu langetamisele. Maitseta asjade tarbimisel jõi ta vahepeal ka 3-5 liitrit vett ning kaal samuti langes, kuid tema jaoks mitte piisavalt.

Lõpuks leidis ta parima lahenduse. Iga päev tuleb manustada rohkelt maitsetuid kaloreid. Seda võib teha ühel kahest meetodist:

  • Juues iga päev natuke maitsetut õli.
  • Juues iga päev natuke vee sees lahustatud suhkrut.

Nõnda saab keha kalorid kiirelt kätte, kuid ei seosta neid enam maitsega. Tulemuseks on pideva söögivajaduse kadumine. Ja see ongi Shangri-La dieedi põhimõte.

Pikemalt kirjutab professor Seth Robertson oma dieedist ning sellest kuidas seda dieeti igale inimesele eraldi kohendada oma raamatus The Shangri-La Diet: The No Hunger Eat Anything Weight-loss Plan, mis on loomulikult saadaval meie raamatupoest.

Kui kaal on mureks, kaloreid ei viitsi lugeda, Atkinsi ühekülgsus ei sobi, tohutul hulgal vett iga päev ei taha juua ning pidev puuviljade järamine ka eriti ei kõlba, siis miks mitte proovida?

Lisalugemist: Aaron Swartz’i kogemused Shangri-La dieediga, Kathy Sierra kogemused O’Reilly ajuhäkkimise blogilt, CalorieLab’i Stephen R. Marsh’i raamatuarvustus.

Kuuldavasti soovitavad seda dieeti ka raamatu Freakonomics autorid.

Nip/Tuck’i stsenarist filmi kirjutamas

Angus, kaanepilt. Meilgi tuntud telesarja Nip/Tuck‘i üks stsenariste Jennifer Salt on nõustunud adapteerima bestsellerit nimega Angus suurele ekraanile.

Filmi aluseks olev raamat on ühe koera autobiograafia. Hollywood Reporter’i sõnul uurib film ühte aastat noore abielupaari elust nähtuna läbi nende uue koera silmade. Jennifer Salt’i sõnul on projekti teemaks noorpaari rasked ajad ning kuidas nende koera kartmatus pärast ränka võitlust koiotiga inspireerib neid ning parandab nende suhte.

Kes ei suuda filmini oodata, siis Angus on raamatuformaadis täiesti olemas meie raamatupoes.

Allikas: Conversations With Famous Writers.

Company

Max Barry 'Company' esikaan. Millal on füüsiline vägivald õige vastus juhtkonna poliitikale? Miks on see üks reserveeritud parkimiskoht alati tühi? Hommikul ühe sõõriku juurde võtmine: tähtsusetu või lausa kriminaalne tegu?

Zephyr Holdings’is ei ole keegi kunagi CEO’d näinud. Fuajees töötav administraator saab palka kaks korda rohkem kui keegi teine, aga ei tee nähtavat tööd. Üks müügimees kasutab suhteabi raamatuid müügi käsiraamatutena ja teine on sõjakirve üles kaevanud kuna keegi varastas tema sõõriku ära.

Ehk siis tegu on täiesti tavalise suurfirmaga. Või vähemalt nii kõik arvavad kuni uus töötaja Jones hakkab asja uurima, teadmata, et suurfirmades on mõned küsimused, mida ei tohiks küsida.

Jones avastab firma suure saladuse: mida Zephyr tegelikult teeb. See teadmine paiskab ta keset suuri seiklusi, kus märksõnadeks armastus, lojaalsus, juhtkond, moraalsus, eetika, … Kas ta sealt ka tervelt välja tuleb? See on hea küsimus.

Max Barry raamat Company on midagi uut ja värsket. Lugu ühe inimese seiklustest suurfirma idiootses dzunglis. Sarnaselt Scott Adams’i kõigile tuntud Dilberti koomiksile on ka Company täis musta huumorit. Forbes arvustas raamatut sõnadega:

Insightful and devilish… if you’re reading a management book right now, any management book, put it down and get this instead.

Company on saadaval meie raamatupoest.

Lisalinke: Raamatu esimene peatükk. Autori Company teemaline veebileht. Kogutud lingid Company arvustustele. Autori koduleht ja blog. Scott Adams’i blog.

KrisoBlogi tulevik

Nüüd kus KrisoBlogi eksperiment on veidi aega kestnud on vast õige aeg küsida: mida sooviksid Sina siin näha?

Seni on olnud põhiteemaks raamatututvustused. Enamus on endal läbi loetud, teiste kohta on sõpradelt-tuttavatelt häid sõnu kuuldud. Lähitulevikus on plaanis lisada paar pisikest originaalset intervjuud autoritega sarnaselt selle blogiga. Mingi hetk peaksid saabuma ka ekspertide koostatud nende eriala parimate raamatute nimekirjad.

Aga mida tahaksid Sina siin näha?

Kettamaailma raamatud

Järgnev on nimekiri kõigist Terry Pratchetti kettamaailma sarja raamatutest, ilmumise järjekorras, koos linkidega nende erinevatele versioonidele meie raamatupoes.

  1. The Colour of MagicCorgi paperback
  2. The Light FantasticCorgi paperback
  3. Equal RitesCorgi paperback
  4. MortCorgi paperback
  5. SourceryCorgi paperback
  6. Wyrd SistersCorgi paperback
  7. PyramidsCorgi paperback
  8. Guards! Guards!Corgi paperback
  9. Faust EricPenguin Putnam paperback
  10. Moving PicturesCorgi paperback
  11. Reaper ManCorgi paperback
  12. Witches AbroadCorgi paperback
  13. Small GodsCorgi paperback
  14. Lords and LadiesCorgi paperback
  15. Men at ArmsCorgi paperback
  16. Soul MusicCorgi paperback
  17. Interesting TimesCorgi paperback
  18. MaskeradeCorgi paperback
  19. Feet of ClayCorgi paperback
  20. HogfatherCorgi paperback
  21. JingoCorgi paperback, Gollancz hardback
  22. The Last ContinentCorgi paperback, Doubleday hardback
  23. Carpe JugulumCorgi paperback, Doubleday hardback
  24. The Fifth ElephantCorgi paperback, Doubleday hardback
  25. The TruthCorgi paperback, Doubleday hardback
  26. Thief of TimeCorgi paperback, Harpercollins’i hardback
  27. The Last HeroGollancz paperback, Gollancz hardback
  28. The Amazing Maurice and his Educated RodentsCorgi paperback, Doubleday hardback
  29. Night WatchCorgi paperback, Doubleday hardback
  30. The Wee Free MenCorgi paperback, Doubleday hardback
  31. Monstrous RegimentCorgi paperback, Doubleday hardback
  32. A Hat Full of SkyCorgi paperback, Doubleday hardback
  33. Going PostalCorgi paperback, Doubleday hardback
  34. Thud!Doubleday hardback

Terry Pratchett Koos Ian Stewarti ja Jack Coheniga on Terry Pratchett kirjutanud ka kolm raamatut kus populaarseid teaduslikke ideesid illustreeritakse Discworldiga seotud jutu läbi. Raamatutes on vaheldumisi kettamaailma loo peatükid jutu taga olevat reaalset teadust tutvustavate peatükkidega. Esimese kahe osa hardback-versioonid on trükist otsas.

  1. The Science of DiscworldEbury paperback
  2. The Science of Discworld II: The GlobeEbury paperback
  3. The Science of Discworld III: Darwin’s WatchEbury hardback

Lisaks on võrgus saadaval kaks Terry Pratchetti lühijuttu:

Lisalinke: Wikipedia artikkel kettamaailma kohta, Terry Pratchetti raamatute koduleht, Terry Pratchetti enda tulevane koduleht, L-Space – Terry Pratchetti / kettamaailma teemaline veebileht, Terry Pratchett Wikipedias.

Learning the World, Ken MacLeod

Kaanepilt: Learning the World. 400 aastat kestnud reis läbi kosmose on lõpule jõudmas. Laev nimega “But the Sky, My Lady! The Sky!” läheneb inimkonna uuele kodule. Varem teele saadetud sondid pole leidnud muud kui algelisi baktereid ja vetikaid. Kuid need andmed on valed. Laeva elanikud avastavad, et planeedil elab terve tsivilisatsioon, umbes 20nda sajandi alguse tehnoloogiaga. Võibolla nad alles saabusid kusagilt mujalt? Võibolla on planeedil evolutsioon eriti kähku toimunud? Kumbki neist seletustest ei tundu mõistlik. Selgub, et vaatlusandmeid on juba algusest peale võltsitud. Maa on kaugel selja taga ning kusagile mujale pole minna. Ka planeedil on neid juba märgatud. Mis saab edasi?

Raamat sisaldab endas kaks kõrvuti aset leidvat tegevusliini. Üks neist inimeste laeval ja teine “tulnukate” planeedil. Osa raamatust on kirjutatud laeval sündinud tüdruku blogina. MacLeod küsib loo käigus mitmeid huvitavaid küsimusi. Kas tehnoloogiliselt vähem arenenud liigiga on eetiline kontakti luua? Või nende päikesesüsteemi koloniseerida? Kelle vastutusel on see kui vaid inimeste kohalolu põhjustab sõja? Milliseid teadmisi tuleb ülejäänud rahva eest saladuses hoida?

Ken MacLeod’ile omaselt on Learning the World’is nii tegelased kui tsivilisatsioonid põhjalikult läbi möeldud. Sama kehtib ka nende omavaheliste suhete kohta. Ja just hiljuti teatas Ken MacLeod oma blogil, et Learning the World on selle aasta Hugo auhindadele esitatud.

Loomulikult on Learning the World saadaval meie raamatupoest.

Lisalinke: Sunpig’i arvustus, scifi.com’i arvustus.

Petukunst

Aastal 1978 töötas Stanley Rifkin konsultandina Los Angeleses asuvas Security Pacific pangas. Ta aitas ehitada panga infosüsteemidele andmetest tagavarakoopiate tegemise süsteemi. Sealjuures sai ta teada kuidas pankadevaheline raha ülekandmise süsteem töötab. Need vähesed pangatöötajad kel oli õigus sääraseid ülekandeid teha said selleks otstarbeks iga päev uue parooli. Kuna aga iga päev uue parooli pähe õppimine on päris tülikas, siis kirjutasid panga töötajad selle suhteliselt avaliku paberitüki peale.

Ühel novembripäeval läks Stanley panka ja teeskles töötamist. Samal ajal kirjutas ta üles tolle päeva parooli. Pangast välja jõudnud tegi ta telefonikõne panka ning tutvustas ennast pangatöötaja Mike Hansen’ina. Veidi aja pärast oli tal Šveitsi panga kontol üle kümne miljoni USA dollari.

The Art of Deception kaanepilt. See, suurima “arvutikuriteona” Guinnessi rekorditeraamatusse jõudnud pangarööv on raamatu The Art of Deception esimene näide demonstreerimaks turvasüsteemide inimelemendi tähtsust. Raamatu autor Kevin Mitnick teab millest räägib — tema istus viis aastat kinni oma sääraste tegude eest.

The Art of Deception sisaldab suurel hulgal näiteid selle kohta kuidas kõrgtehnoloogilistest turvasüsteemidest on võimalik ümber saada kui vaid õiget juttu rääkida. Sääraste trikkidega pääses Mitnick ise Fujitsu, Motorola, Nokia, Sun’i ja teiste suurfirmade arvutisüsteemidesse. Samuti on näiteid ja arutlusi ka lihtsamatel teemadel, näiteks kuidas kihutamise eest saadud trahvi maksmisest kõrvale hiilida.

Kui raamatule midagi ette heita, siis seda, et mõned näited on liialt USA-kesksed. Ja pea kõik raamatus kirjeldatud nipid võivad vanglas lõppeda. Samas on nende nippide teadmisest kindlasti kasu kõigile, kes ise ei soovi sääraste pettuste ohvriks langeda.

Loomulikult on The Art of Deception saadaval meie raamatupoest.

Lisalinke: Kevin Mitnick Consulting, sarnaseid nippe tutvustav videosari “thebroken”, Technology & Society arvustus, about.com’i arvustus.